On õhtu hämarus toas,
öö annab selleks nüüd loa,
et just siin, saab unistus teoks,
muutub tõeliseks maailm me sees.
Sind võlub tuledes linn (tuledes linn),
on miljon võimalust siin (võimalust siin),
minna teed, mis ei kuhugi vii,
ära ütle, et seiklus on see.
Kui silmis pisaraid taas näen.
17, hirm ja rõõm, ei ole sulle võõrad,
17, tuul ja torm, su hinge kauaks jäävad,
17, milleks veel, sa püüad põgeneda,
selle maailma eest, ei ole mõtet.
Väike baar kuhu lä'ed
ja viskiklaas sinu käes,
huulte värv, nii seksikas poos,
muudad ohvriks end maailma ees.
On hinges põlemas soov (põlemas soov),
homne päev minna koos (päev minna koos),
jätta kõik, ainsaks kaaslaseks teel,
las jääb laul, mille kinkisin sul.
Ta kõlama meis endis jääb.
17, hirm ja rõõm, ei ole sulle võõrad,
17, tuul ja torm, su hinge kauaks jäävad,
17, milleks veel, sa püüad põgeneda,
selle maailma eest, ei ole mõtet.